KELLELE SAAB MAKSUVABA HÜVITIST MAKSTA?

Maksuvaba autokompensatsiooni saab maksta ettevõtte juhatuse liikmele ja töölepinguga töötajatele.

Ettevõtte omanikele ja võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavatele isikutele maksuvaba hüvitist maksta ei saa.

MILLISE SÕIDUKI EEST SAAB MAKSUVABA HÜVITIST MAKSTA?

Sõiduauto võib olla töötaja omandis või kasutuses, näiteks liisingus või mõne teise pereliikme omanduses. Kuid maksuvaba hüvitist saab maksta vaid sõiduki eest,  mille kasutust suudab hüvitise saaja tõendada. Kasutusõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas.

Sõiduautoks loetakse M1- ja M1G kategooria sõidukeid. Kui auto ei liigitu sõiduautoks, siis need reeglid ei kehti ja maksuvaba hüvitist sellisel kujul maksta ei saa. Kui hüvitist makstakse puudega isikule, võib erandina hüvitada igasuguse mootorsõiduki kasutamise kulud.

MIS DOKUMENTIDE ALUSEL SAAB HÜVITIST TASUDA?

Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kirjalikule otsusele tuleb lisada sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui kalendrikuu.

Maksuvaba hüvitist on võimalik maksta vaid sõidupäeviku alusel. Sõidupäevik peab sisaldama järgmisi andmeid:

• sõiduautot kasutava isiku andmed (nimi)
• auto registreerimise number
• läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral
• sõidu kuupäev ja eesmärk iga sõidu korral

Sõidupäevikut võib pidada nii paberil kui ka elektrooniliselt, kui see sisaldab kõiki eelpoolloetletud andmeid.

Sõidupäevikusse tuleb märkida vaid töösõidud, erasõite lahti kirjutama ei pea.

Hüvitist ei saa maksta tulevaste sõitude eest, vaid ainult juba tehtud sõitude eest.

Kui hüvitist makstakse ilma arvestust pidamata, on väljamakse näol tegemist palgatuluga, mis tuleb deklareerida isikustatult TSD lisal 1.

KUI PALJU SAAB HÜVITIST MAKSTA?

Sõidupäeviku alusel saab hüvitada töösõite 30 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes kalendrikuus tehtud töösõitude eest.

Tööandja võib kehtestada ka madalama kilomeetri hinna, näiteks 20 senti. Kuid maksuvabastuse tingimuste täitmiseks ei tohi ületada kumbagi piirmäära.

Töötaja võib töösõite teha mitme sõidukiga, kuid maksuvaba hüvise piirmäär kuus on ikka 335€.

Töötaja võib maksuvaba hüvitist korraga saada ka mitmelt tööandjalt, maksuvaba piirmäär 335€ kuus kehtib iga tööandja puhul eraldi.

Hüvitist ei pea välja maksma igas kuus, võib maksta ka mitme kuu eest korraga või ka aasta lõpus kõigi kuude eest.

Piirmäärasid ületav hüvitise summa loetakse erisoodustuseks. Erisoodustuse summa arvestatakse iga kuu kohta, mil arvestusliku hüvitise summa oli suurem kui piirmäär. Erisoodustus tuleb deklareerida siis kui väljamaksmine toimus.

Hüvitis sisaldab kõiki auto tavapärase kasutamisega seotud kulusid nagu kütus, kindlustus, rehvivahetus, hooldus jne. Hüvitise saaja ei pea tööandjale esitama ühtegi muud kuludokumenti peale sõidupäeviku.

Ettevõtte kuludes ei saa enam maksuvabalt kajastada sama sõiduki kuludokumente nagu kütusetšekke, remondiarveid. Kuludokumentide alusel isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks on erisoodustus.

Erandina saab kuludokumentide alusel isikliku sõiduauto kulutused hüvitada, kui minnakse isikliku sõiduautoga lähetusse. Nende kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valituse  lähetuse määrusest.

Tööülesannete täitmisega seotud parkimistasu võib hüvitada eraldi.

KAS SAAB HÜVITADA TÖÖ JA ELUKOHAVAHELISI SÕITE?

Üldiselt töö ja elukohavahelisi sõite töösõitudeks ei loeta ning neid maksuvabalt hüvitada ei saa. Kuid teatud tingimuste täitmisel on see siiski võimalik.

Töö- ja koduvahelisi sõite saab käsitleda töösõiduks, kui ühiskondliku transporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga või kui töölepinguga töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast.

Sellisel juhul saab need sõidud kajastada sõidupäevikus kui töösõidud ning neid saab maksuvabalt hüvitada piirmäära 335€/ kuus ulatuses.

Puudega isikule saab hüvitada piirmäära ulatuses töö- ja elukohavahelised sõidud, kui nende üle peetakse arvestust ning töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või selle kasutamine põhjustab töötajale liikumis- ja töövõime olulist langust.

Töö- ja koduvahelisi sõite ei saa maksuvabalt hüvitada põhjendusega, et töötajal on lihtsam ja mugavam kasutada isikliku sõiduautot kui kasutada ühiskondliku transporti. Maksuvabalt saab hüvitada töö- ja koduvahelisi sõite juhul, kui see on eelkõige vajalik tööandjale tema tegevuse toimimiseks. Igale töötajale hüvitise maksmist tuleb eraldi hinnata tulenevalt töötaja elukohast, töökohustustest, tööpäeva algusest, ühistranspordi kasutamise võimalustest jne. Kõiki neid asjaolusid arvestades saab tööandja otsustada, kas kodust tööle sõitude maksuvaba hüvitamine on põhjendatud või mitte.

KAS AUTOKOMPENSATSIOON TULEB DEKLAREERIDA?

Autokompensatsiooni väljamakseid ei deklareerita igakuiselt.

Kalendriaastal välja makstud hüvitised tuleb deklareerida järgneva aasta 1.veebruariks deklaratsioonil INF 14. Väljamaksed deklareeritakse kassapõhiselt, s.t. näidatakse kalendriaasta jooksul töötajatele väljamakstud hüvitiste summa kokku.

Deklaratsioonile kantakse hüvitise saava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, väljamakstud hüvitise koondsumma, kuude arv (mitme kuu eest hüvitist maksti) ja auto registrimärk.

Kui töötaja kasutas kogu kalendriaasta jooksul ühte sõiduautot, siis näidatakse väljamakstud hüvitise summa ühel real. Kui mitut autot, siis mitmel real.

Vormil INF 14 ei näidata väljamakseid isikliku sõiduauto lähetuses kasutamise eest, kui lähetusega seotud kulud kompenseeriti dokumendi alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr. 110.

Paljude ettevõttete tegevus on tänases kriisiolukorras oluliselt häiritud ja käive vähenenud. Seetõttu on tööandjatel keeruline tagada kõigile töötajatele töö ja kokkulepitud töötasu. Paljud meie kliendid on tundnud huvi töötukassa poolt makstava töötasu hüvitise kohta – kes saab seda taotleda ja kuidas?

Kuna teema on alles nii värske, siis ei ole kõik asjaolud veel täpselt teada, kuid loodetavasti saab avaldusi esitama hakata aprillis. Töötukassa lehel on üleval ka esmane info.

Kes saavad töötasu hüvitist taotleda?

Töötukassa töötasu hüvitist saavad taotleda kõik tööandjad, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele neist kolmest:

1. Tööandja käive või tulu on langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga.
2. Tööandjal ei ole vähemalt 30%-le töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda.
3. Tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.

Kellele makstakse töötasu hüvitist?

Töötasu hüvitist makstakse töötajale (töölepinguga töötaja!), kelle tööandjal ei ole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud.

Hüvitise suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot ja tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot.

Töötukassalt ja tööandjalt saab töötaja vähemalt alampalga ehk 584 eurot. Kui töötaja sai osalise tööajaga töötamise tõttu väiksemat töötasu, siis säilib tema senine sissetulek.

Kuidas hüvitist taotleda?

• Hüvitise avalduse esitab töötukassale tööandja, kuid hüvitis makstakse otse töötaja pangakontole. Tööandja esitab avalduse iga kalendrikuu kohta eraldi pärast seda, kui töötasu on töötajale välja makstud.
• Töötukassa hüvitis maksustatakse nagu palk ja maksud hüvitiselt deklareerib ja tasub töötukassa.
• Hüvitist saab taotleda kahe kuu eest perioodil märts-mai 2020.

Töötajat ei tohi koondada hüvituse taotlemise kuul ja sellele järgneval kuul, vastasel korral tuleb hüvitis töötukassale tagasi maksta.

Hüvitise taotlemine avaneb e-töötukassas aprillis. Täpne kuupäev ja avalduses nõutavate andmete kohta infot hetkel veel ei ole. Uuendame seda postitust kui ametkonnad avaldavad uut infot.

Ülemiste Raamatupidamisbüroo töötajad on igati abiks kõigile oma klientidele sellel keerulisel ajal.

Olge terved ja loodame, et see olukord peagi lõpeb.

Töötukassa täiendab infot jooksvalt: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis

Kui varasemalt oli töötaja eluasemekulude katmine tööandja poolt täies ulatuses erisoodustusega maksustatud, siis 01.07.2017 kehtima hakanud muudatusega on seatud maksuvaba piirmäär ja teatud tingimused:

• töötaja töötab töölepingu alusel, juhatuse liikme ja võlaõigusliku lepinguga töötajate majutuskulusid maksuvabalt hüvitada ei saa;
• töötaja elukoht asub vähemalt 50 km kaugusel töökohast, ja tööandja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara;
• maksuvabalt saab hüvitada kuni 200 eurot kalendrikuus Tallinnas ja Tartus asuva majutuse eest ja kuni 100 eurot kuus mujal Eestis asuva majutuse eest;
• töötaja majutamise kulud peavad olema seotud ettevõtlusega.

Kui töötajad kasutavad majutuseks tööandjale kuuluvat korterit, siis majutuskulude hinna arvestamise aluseks on üürihind ja kommunaalkulud. Piirmäära ületavad kulud maksustatakse erisoodustusega.

Küsimuste korral ära pelga meie poole pöördumast!

Juhatuse liige, kas oled juba Äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed avaldanud?

Varasemalt on tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustus olnud ainult krediidi- ja finantseerimisasutusel, notaritel ja muudel kohustatud isikutel ärisuhte loomisel või tehingute tegemisel. Nüüd on see laienenud kõikidele äriühingutele. Tegelike kasusaajate andmete hoidmise ja kogumise kohustus jõustus 1. septembril 2018. aastal ja peab olema esitatud juba 31. oktoobriks. Andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa rahatrahv, kui tegelik kasusaaja pole välja selgitatud.

Tegelike kasusaajate andmed tuleb esitada: äriühingutel, sihtasutustel ja mittetulundusühingutel (va korteri- ja hooneühistud). Füüsilisest isikust ettevõtjatel seda kohustust ei ole.

Andmed peavad esitama nii ühemehefirmad kui ka suured kontsernid. Tegelike kasusaajate andmete avaldamiseks tuleb esindusõiguslikul isikul siseneda ettevõtjaportaali https://ettevotjaportaal.rik.ee/  ja vajutada avalehel lingile “Tegelikud kasusaajad määramata” ning määrata isik(ud) olemasolevast valikust või sisestada andmed.

Äriregister nõuab tegelike kasusaajate kohta järgmisi andmeid:

• Isiku nimi, isikukood ja isikukoodi riik;
  • Isikukoodi puudmisel tuleb esitada sünniaeg ja –koht ning elukohariik;
• Isiku kontrolli tegemise viis.

Lisaks nendele andmetele, peab sihtasutus esitama ka soodustat isikute nimekirja koos eelnevalt nimetatud isikuandmetega iga soodustatud isiku kohta, kui sellised isikud on märgitud sihtasutuse põhikirjas.

Äriregistri ettevõtjaportaalis saab eeltäidetud tegelike kasusaajate andmeid täiendada, kuhu saab lisada ka kontrolli tegemise viisi, ja seejärel sisestada tegelikke kasusaajaid või neid juurde lisada. Pärast seda kinnitab äriühing andmete õigsust majandusaasta aruande esitamisel, kui vahepeal pole äriühingu andmed muutunud.

Täpsemad juhendid Registite ja Infosüsteemide Keskuse lehel:

http://www.rik.ee/et/ettevotjaportaal/tegelike-kasusaajate-maaramine

Äriühingute puhul peetakse tegelikuks kasusaajaks füüsilist isikut, kes omab äriühingut otseselt või kaudsel:

• Otsene omamine eeldab, et füüsiline isik omab äriühingus rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust.
• Kaudse omamisega on tegemist siis, äriühingus omab rohkem kui 25 protsendi suurust osalust või omandiõigust teine äriühing, mis on füüsilise isiku kontrolli all.

Lihtsa ja selge omanikeringi korral ei teki äriühingul kohustuse täitmisega probleeme. Keerulisema omandistrktuuri puhul võib tegelike kasusaajate määramine muutuda keeruliseks. Kuna kasusaajate omandiskeemid on mõnikord loodud kasusaajate varjamiseks, siis on nüüd ettevõttel kohustus ise oma kasusaajad välja selgitama ning sellest riigile teada andma.

Kui äriühingu tuvastamismeetodid on kõik tulutud ja tegelik kasusaaja pole kindlaks tehtud ja puudub ka kahtlus, et selline isik on olemas, tuleb tegelikuks kasusaajaks märkida kõrgema juhtorgani liige ehk äriühingu juhatuse liige. Juhtorganiks on ka nõukogu, juhul kui selle olemasolu on seaduses sätestatud.

Juhul kui tegelikud kasusaajad muutuvad või kui andmed tegelike kasusaajate kohta ei ole õiged, tuleb registrile uued andmed teatada 30 päeva jooksul alates hetkest, kui juhatus andmete muutumisest teada sai.

Andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine võib kaasa tuua kuni 32 000 eurose trahvi. Kuigi tegemist on ülemmääraga ja trahv võib olla oodatust väiksem, ei tasu antud seadusmuudatuse ees õlgu kehitada.

Uus kohustus tuleneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/117112017038?leiaKehtiv#para76  muudatustest. Seaduse kohaselt peavad eraõiguslikud juriidilised isikud koguma ja esitama äriregistrile teavet oma tegelike kasusaajate kohta. Uue kohustuse peamine eesmärk on tagada, et äriühingud omaksid täpset ja ajakohastatud teavet äriühingu tegelike kasusaajate kohta.

Tegelike kasusaajate andmete esitamiseks on loodud ka kasutusjuhend, mille leiab veebiaadressilt: http://abiinfo.rik.ee/